Miks rulli-rulli-rullida? Sest rullmassaaž on tõhus ja mõnus!

Rullmassaaž on saanud viimasel ajal väga populaarseks. Mis on aga selle massaaži saladus? Miks sellest nii palju räägitakse? Lühidalt öeldes on rullmassaaži võlu selles, et lisaks lõõgastusele ja kasulikule mõjule aitab see ka keha trimmida! Täpsemalt rullmassaaži mõjust kirjutab meie seekordses blogipostituses kingiekspert Ingrid.

Kiirendab vereringet

Vereringesüsteemis liigub kahte tüüpi vedelikku: veri ja lümf. Veri, süda ja veresooned moodustavad kardiovaskulaarse süsteemi. Lümfivedelik, lümfisõlmed ja lümfisooned moodustavad lümfisüsteemi. Mõlemad koos, südame-veresoonkond ja lümfiringe, moodustavad keha vereringesüsteemi. Rullmassaaž koostöös infrapunakiirgusega masina sees paneb lümfi ja vereringe kiiremini liikuma.

See aitab omakorda väljutada kehal aineid, mida ta ei vaja. Näiteks ei saa ladestuda rasvad ja muud jääkained. Rullmassaaž aitab võidelda tselluliidi vastu ning trimmib keha. Regulaarsel rullmassaažil on tuntavad tulemused nii enesetunde kui ka kehavormi suhtes. Beautiful Me kodulehelt võib lugeda üllatavatest edulugudest, kus kehalt on kaotatud mitmeid sentimeetreid läbimõõdust.

Lõdvestab lihaseid

Rullmassaaž on lümfimassaaž ja spordimassaaž ühekorraga. Puidust rullikud masseerivad erinevate pooside läbimisel pea terve keha läbi. Massaaž algab jalataldadest jõuab ülaselja ja käteni. Rullikud teevad oma tööd aga intensiivselt ja tihedalt: selleks, et samasugust tunnet saada oleks vaja vist küll umbes kolme inim-massööri! Ei tasu unustada, et rullmassaaž on ka väga mõnus lõõgastus meestele.

Teen ise nagu tahan!

Ma tean palju inimesi, kes massaaži ei armasta, kuna neile ei meeldi teise inimese puudutus. Selle massaaži puhul seda muret ei ole, sest lõõgastus viiakse läbi masinal. Rullmassaaž on selle poolest äge, et sa saad täpselt ise valida, millise tugevuse ja intensiivsusega massaaži sa tahad. Soovi korral saad ühele kohale rohkem või vähem keskenduda. Ise tead ju kõige paremini, mis koht armastust vajab! Tänu sellele, et Beautiful Me kehasalongil on mitu asukohta üle Eesti, on rullmassaaži ka väga mugav minna.

Kokkuvõttes on rullmassaaži suurimaks plussiks, et see aitab nii parem välja näha kui ka end hästi tunda! Tore on sealjuures, et kindlasti on see üks odavamaid ja tõhusamaid massaaže ühes! Kuigi mõnusat lõõgastust ja kalorikaotust sain kogeda juba ühe massaažikorraga on rullmassaaž tegelikult kõige tõhusam siiski kuurina tehes. Vaata lähemalt: Rullmassaaž Beautiful Me kehsalongis.

Mida kinkida jõuludeks? 7 nippi parima kingi valimiseks!

Mida kinkida jõuludeks? Kingitus.ee

Mida kinkida jõulukingiks mehele? Aga mida vanaemale või… töökaaslasele?! Sellise jõulukingi väljanuputamine, mis inimesele meeldib, mida ta naudiks ja mida ta ka kasutaks, on vahel tõeliselt raske. Selleks on vaja teada veidi inimeste harjumustest, eluloost ja tujudest. Siin on mõned sammud, mida järgides leiad sobiva jõulukingi igaühele!

1. Pane mõte tööle! Mida sa sellest inimesest üldse tead? Kas ta on mees või naine? Kas talle meeldib aktiivne tegevus või armastab ta pigem kodus diivanil lesida? Mis on tema hobid? Kas ta on kunagi rääkinud sulle oma unistustest? Kui mõtled kõik need asjad läbi, on kingisaajale kindlasti märksa lihtsam kinki leida. Võib-olla saad toetada mõnda tema hobi või täita mõne ta unistuse. 

2. Küsi abi! Kindlasti oskab mõni tema lähedane sulle rääkida tema hobidest harjumustest, arvamustest või muust, millest sina veel ei tea!

3. Vali ala! Nüüd, kus Sul on juba veidi infot sellest, mis inimesele meeldida võiks, vali valdkond, millest Sa ise kõige paremini tead ja seetõttu hea kingi valida oskad.

4. Ole loominguline! Olgu kingituseks mõni elamus või asi, selle saab alati pakkida viisil, mis muudab selle isikupäraseks ja põnevaks ning näitab, et oled tõesti kingitusse panustanud. Lisa näiteks kingile äge tervitustekst või kirjeldus, miks just sellise kingi valisid! Sel viisil võib isegi sokipaar olla tõeliselt eriline kingitus.

5. Kuula! Kui Sa veedad kingisaajaga natukenegi aega, siis jäävad sulle kindlasti kõrvu mõned vihjed nagu “Tahasin, et mul oleks…”; „See on hea idee…“; „Ma olen nii väsinud sellest vanast…“ Nii saad kinkida inimesele midagi, mille puhul ta võib olla isegi ei teadvustanud, et ta seda vajab!

6. Mine poodi! Mine kingisaajaga poodi ja püüa selgeks teha, mis talle meeldida võiks või mis poodidesse teda tõmbab. Võib-olla annab ta sulle teada mõnest salasoovist või huvist, mis talle kättesaamatu on olnud!

7. Küsi! Lihtsalt küsi inimeselt, mis on tema kingisooviks. Muidugi ei ole selline kink suur üllatus või originaalne üllatus, aga samas said täita kellegi unistuse!

Kust alustada? Kõige parem on aga jõulukingi valimisel alustada sellega, et vaatad ringi ja uurid, milliseid kingitusi üldse leida võib. Kergesti võib juhtuda, et mõnest valikust ei olegi sa enne teadlik. Vaata siit: https://www.kingitus.ee/joulukingitused

 

Parim isadepäeva kingitus leitud?

Seekordses blogis otsib kingiekspert Ingrid parimat kingitust isale. 

“Mida kinkida isale?” See on iga isadepäeva, jõulude ja isa sünnipäeva lähenedes kõige keerulisem küsimus. Kui emale leiab ikka kingi: ta armastab nii poode kui ilusaid ja põnevaid asju. Siis isale on kingitust alati maruraske leida.

Esiteks on tal kõik olemas. Põhimõtteliselt on ta üks neist inimestest, kes võiks elada nendes 80ndate moodsates korterites, kus igal pool ainult valged pinnad. Ta lihtsalt vihkab nipsasju. Teiseks ei ole tal ühtegi hobi. Olgu, talle meeldib veidi oma töötoas nokitseda ning minu järjekordset lõhutud asja parandada… Kuid kui aus olla ei tea ma tööriistadest mittemidagi. Kõige hullem on kinkida midagi enda meelest meeletult praktilist ja kallist ning pärast tuleb välja, et panid just õige pisut, ja kõige olulisemaga pange. 

Nii olengi ma jõudnud põhimõttelise otsuseni, et isadepäevaks ma oma isale asju ei kingi. Sokke võib-olla võiks osta, aga see on ikka tõsiselt igav. Natuke valus ja enda rahast kahju oleks vaadata neid asju kapipõhjas vedelemas. Ja tegelikult ma usun, et ma olen jõudnud lahenduseni ning leidnud isadepäeva kingituse, mis mu isale päriselt ka meeldib.

Nimelt, iga aasta korraldan ma terve meie suure perega midagi ägedat. Ma tean, et meie koosolemine toob mu isale rõõmu (prekondlikud draamad käivad muidugi ka asja juurde). Isegi kui ma ise parasjagu kohal olla ei saa, saan ma korraldusse alati sõna sekka öelda ja isale näiteks kinkekaardi õigel päeval meili peale poetada. Siis tal ei ole enam pääsu:)

Ja neid üritusi võib olla tõeliselt erinevaid. Ühel aastal käisime Meremuuseumis. üks kord käisime elamusgolfis (mina jäin viimaseks, aitäh) ja põgenemistoas (saime välja 58. minutil, oleme geeniused :P). Ma olen hästi pikalt mõelnud, et võiks minna ka õlleõhtusöögile Tartusse (nii äge vunts!) ja äkki pimeõhtusöögile (noo süüa isale meeldib). Kuna ma ei ole kunagi oma isaga kahekesi kalal käinud, siis tundub ka see asi, mille peaks ära korraldama (tundub nagu mingi asi, mida kõik lapsed raamatutes ja filmides isadega teevad).

Samas võib-olla see aasta peaks võtma ette hoopis midagi teistsugust. Näiteks minema sigarirullimise õpituppa või sita teeninduse õhtusöögile. Või siis… lihtsalt restorani õhtusöögile või lõunale. Paar aastat tagasi käisime Kaerajaanis, see oli küll väga äge (otse Raekoja platsil) ja njomm.

Õnneks on mul veel natuke üle nädala aega oma pead vaevata ja planeerida. Usun aga kindlalt, et mingi lahe üritus on parim kingitus, mis ma välja mõelda suudan. Kui Sul on ka kinki vaja, siis vaata Kingitus.ee kingitusi isadepäevaks.

 

 

 

Kingieksperdid käsirelvadega kõmmutamas

Saabunud on Eesti sügis ja välised elamused hakkavad asenduma tubasematega. Seekord seadsime tiimiga sammud Taktikalise Laskmise Keskusesse, kus soovisime proovida erinevate käsirelavade jõudu.

 

Elamustestijatega liitusid ka kogenud Kingitus.ee eksperdid – seltsis segasem. Lasketiirus võeti meid soojalt vastu ning juhatati ruumi, kus saime esmakoolituse, kaitseks prillid ja kõrvaklapid. Olime kõik veidi pinges: paljudel esimene kord relva käes hoida, teistel oli see aastatetagune kogemus.

 

Laskmas Taktikalise Laskmise Keskuses

 

Alustasime vaikselt ja väiksema relvaga, milleks oli maailmakuulus ja üks müüdumaid 9mm käsirelvu. Saime lasta 10 lasku paljudes riikides jõustruktuuride poolt kasutatavast relvast- Glock 17nest. Polnudki hullu, tagasilöök pea et puudus! Nalja sai kõvasti ja kõik lasid julgelt!

Lasketiir Tallinnas

Liikusime edasi suurema relvani- AK-47. Väga huvitav pill: juba jõulisem ja sai tunda end kui tõeline laskur. Sihitiseme, lasime, nautisime – tagasilöök oli taas väike.

 

Betra laskmas

 

Vintpüss M4, oli aga juba täiesti teisest kategooriast. Pauk oli juba nii kõva, et ehmunud naised toanurgas ootasid ja hüppasid kohalt. Relval oli peal optiline sihik, mis lasi meid oma laske eriti täpselt sooritada ja pärast laskemärki vaadates oli kohe uhke tunne, kui täpselt esmalaskja lasta suudab.

Gert laskmas vintpüssiga

 

Kõige-kõige huvitavam relv, mida lasta saime oli pumppüss! Kes poleks filmis näinud, kuidas seda stiilselt käetõmbega alt laetakse?  See relv tekitas lausa ärevust. Kahjuks sellist stiilset laadimist meie ei katsetanud, pidavat relva rikkuma, kuid pauk relvast oli juba suursugune: tagasilöök mega, aga adrenaliin ainult küttis ja lask lasu järel oligi juba meie viis lasku tehtud.

 

Betra laskmas pumppüssiga

 

Tegemist oli väga vinge kogemusega. Esmalaskja, kellel puudub kogemus relvadega sai suurepäraselt hakkama! Milline elamus! Meie tulemused märklaual olid suurepärased, enamused meist said sihtimisega väga veenvalt hakkama. Meie koju õunaraksu ei tasu tulla!

Kingid leiad meie kodulehelt: Taktikalise Laskmise Keskuse elamused 

 

 

 

 

Hülgeretk Kaberneemes

Sügise saabumise puhul mõtlesime elamustestijatega minna Kaberneeme hülgeretkele. Meie pisikest Eestit ümbritsevas Läänemeres on palju saarekesi, hülgeretke alustades saime teada Prangli lähedal asuvatest saartest. Üks neist oli Malusi, kuhu ka sihi seadsime, sest just seal lähedal peesitavad sügise hakul hallhülged.

Enne Malusile suundumist, loeti meil kenasti maa peal üle ning giid saatis meid laevale. Juba sadamast väljudes kõneldi meile Kaberneeme ja ümbritsevate saarte pikast ja põnevast ajaloost. Eriti rikkaliku jälje oli jätnud veneaeg, saarte ja Soome vahelt käis kaubavedu.

Meie retke merel tegi eriti mõnusaks suurtoetaja- Eesti ilm. Tuulevaikse ja päikselise ilmaga oli lausa lust nautida teekonda päevakangelaste, hüljeste juurde. Sõitsime koos teiste huvilistega mõnusas paadis ning mõnda linnuliiki kohates teadis  giid kohe kellega tegu ning kui tihti neid isendeid Eestis kohtab. Kui eesti keeles kuuldud, sai ka inglise keeles arendada oma sõnavara uute lindudega.

Juba varsti oligi käes see oodatud hetk, kui esimene hüljes klassikalise muusika peale oma pea vee alt välja pistis. Just nii, hüljestele meeldib selline meloodia- rahulik, vaikne ja klassika. Nad on ühed uudishimulikud karvakalad, nagu me ka tõdesime, kui mõne hetke pärast neid juba kümne kanti meie ümbrusesse oli kogunenud. Kindlasti soovitame kaasa haarata isikliku binokli, siis saab lähemalt uurida ja nautida vaatepilti. Kuna meil endil kaasas polnud, saime giidilt laenata ja nägime neid tegelasi ka lähemalt.

Üks eriti uhke hülgeke peesitas meie ees kivil terve aja vältel. Giid aina ohkas ja kordas, et sellist vaatepilti, et üks hüljes nii julge on, pole ta ammu näinud. Saime teda vaadata nii ühelt küljelt, kui ka teiselt, sest ega üks pool ta kehast ometi vähem vaadatud ei saanud olla. Hiljem uudistasid ka teised hallhülged tema juures.

Seikluslik päeva algus tehtud suundusime tagasi sadamasse. Saime uurida erinevaid kaarte ning raamatuid, mis olid kirjutatud Eesti ajaloo põhjal. Kas te teadsite, et kunagi on ka hülgeid kodustatud ja isegi Eesti saartel? Aga just nii tehti, sest kui inimlõhn loomal küljes siis emasloom enam teda omaks ei võta. Uurisime teoseid ja juba olimegi sadamas tagasi.

Selline retk on ergastav ja paneb mõtlema looduse tähtsusele ja ilule. Kindlasti hea vahepala, kui pole ammu looduses käinud või pikk töönädal seljataga.

Silmad lõid särama, et tahaks ka? Agaaa paluuun, siit saab 🙂 www.kingitus.ee/kingitus/hulgevaatlusretked

 

Betra Käsper

 

Kuidas ma otsustasin, et müün oma korteri maha ja ostan jahi!

Ühel mõnusal, natuke tuulisel päeval kutsus GoGroup meid ühele mõnusale tiirule Tallinna lahel. Seadsime sammud Pirita TOPi poole, kus meid ootas juba meeskond, eesotsas kapten Aare Kööbiga. Tegu oli Go jaht Sylviaga, mis on A-klassi ookeanijaht ning mahutab kuni 12 inimest. Nautisime seda sõitu juba esimesest hetkest. Liikusime mootori abil lahele ning saime Tallinnale heita hoopis teistmoodi pilgu. Vaatasime lähemalt üle suured kruiisilaevad ning kalasadama, elasime kaasa laste trennile, kes tegid oma esimesi samme, et neist saaksid kunagi maailmamerede seilajad. Olles talvel näinud just filmi “Ahto. Unistuste jaht”, loodan ma siiralt, et see meretuhin ei lähe neil kunagi üle ja ka tulevikus leiaks igast sadamast vähemalt ühe eestlase.

Merel heiskasime purje ning see oli koht, kus kõigil adrenaliin tõusis. Jaht tegi korraliku kannaka ning olin siiralt üllatunud, kui kiirelt selline suur asi võib end teise suunda keerata. Vahepeal olime muidugi korralikult kreenis, igaüks hoidis kinni kust sai. Hirmu ei tundnud keegi, pigem kõik läksid lapsemoodi hoogu ja seda manöövrit sooviti veel ja veel. Kõige julgemaks meremeheks sai meie noorim osaleja, Simona – 7aastane tulevane purjetaja!

Kapten Aare Kööp on tõeline merekaru. Rääkis kogemuslugusid, tegi merenalja ja lasi julgematel seista jahi ninas, teate ju küll seda kuulsat Rose ja Jacki hetke Titanicul 🙂

Mulle anti kätte rool ja suund. Selline suur jaht allub üllatavalt hästi ning juba natuke keeramist võib sind hoopis teisele poole viia. Polegi nii keeruline….avamerel 😀

Tegu oli ülivahva elamusega ning soovitan kindlasti kõigil minna. Pidada seal siis sünnipäev, mõnus õhtu sõprade või perega. Saad kätte oma esimese kogemuse ning ehk ka käe soojaks ja pisikese särina südamesse tiksuma, et ehk leiaks oma ellu ühe vahva hobi. Mina näiteks läksin sealt ära veendumusega, et milleks mulle korter, kui jaht tuleb koos magamistoaga ja võimalusega lihtsalt soojemate tuultepoole minema seilata, kui siinkandis hakkab taas lund sadama.

Püüa vähemalt iga nädal teha üks asi, mida sa mitte kunagi varem ei ole teinud! See on juba 52 uut kogemust aastas!

Päikeseloojangu kanuuretk Tartus

Sellel suvel on meid õnnistatud ilusate ilmadega ja ühel eriti ilusal suveõhtul seadsid kaks kingieksperdist neiut oma sammud Emajõe äärde Sõudeklubi paadisillale. Seal oli juba kohal grupp inimesi ja instruktorid, kes jagasid kõigile kätte päästevestid ja aerud. Järgnes põhjalik juhendamine, kuidas aerutada kanuuga, mida teha ja mida mitte.

Valisime endale kanuu ja algas sõit Emajõe peal. Ilmnes, et ma ei ole suurem asi tüürimees ja alustuseks sõitsime me üle jõe vastaskaldasse end kinni. Sellistest juhtumistest ei sünni kanuuretkel aga midagi halba. Suure naeru saatel ootasid instruktorid ja ülejäänud grupp meid järgi. Emba-kumba kaldasse kinnisõitu esines veelgi ja ka teiste kanuudele sissesõitmist. Emajõe supelrannast möödudes õnnestus meil peaaegu tabada ühe ujuja pead. Kokkupõrge jäi toimumata ainult tänu ujuja suurepärastele sukeldumisoskustele. Kõik see on aga täiesti okei, sest sellel elamusel keegi ei eelda varasemat kogemust kanuuga.

Edasi kulgesime rahulikus tempos mööda Emajõge, ülesvoolu. Füüsiline koormus oli kerge ja kanuuretkel osalemiseks ei pea kindlasti olema sportlane ja kvalifitseeruma sõudespordis olümpiamängudele.

Uus suurem intsident oli kui soovisime kanuud ümber pöörata, et hakata allavoolu tagasi aerutama. Ettevõtmine lõppes nii suures kõrkjavõsas, et me isegi ei näinud sealt välja. Jällegi oodati meid suure naeru saatel järele.

Allavoolu oli veel toredam aerutada ja olime selleks ajaks peaaegu saanud käppa kanuu juhtimise. Seega üritasime rohkem jälgida instruktoreid, kes otsisid kopraid ja näitasid käega, kui mõni kobras askeldas kusagil ja teda võimalik näha oli.

Randumisel jõudsid kõik oma kanuudega niivõrd ranna äärde, et said kuiva jalaga kanuust välja. Peale meie muidugi! Jälle! Ehk siis kanuus ees istunud Jaana-Maria sai kanuust  lahkumisel ikka kasta oma varba märjaks soojas õhtuses Emajões.

Kokku kestis kogu retk kusagil kaks tundi. Tartus on Emajõe peal kanuutamine väga populaarne ja me soovitame kõigil, kes veel ei ole käinud, kindlasti proovida.

Aerusurf Surftowni surfikoolis

Ühel eriti mõnusal soojal suveõhtul seadsime seltskonnaga sammud Stroomi randa, et võtta ette üks mõnus matk päikeseloojangul. Ei, mitte niiisama matk, vaid ikka see suvel väga populaarne aerusurfi matk, millest kõik räägivad. Kuidas on üldse võimalik, et ma varem sellise ägeda elamuse peale sattunud ei ole, jääb isegi mulle arusaamatuks. Aga etteruttavalt võin öelda, et olin vaimustuses. Kohe tõsiselt!

Nagu öeldud, sai meie teekond alguse Stroomi rannast ning kui natukene täpsem olles, siis Surftowni surfikoolist, kus saime kõik endale selga kalipsod ning muidugi ka kogu vajaliku varustuse – laua ja aeru. Sest täpselt nii palju on vaja üheks lahedaks elamuseks.

Minu jaoks oli tegemist esmakordse kogemusega isegi selles mõttes, et ka surfilauda ei olnud ma vist varasemalt kunagi puutunudki. Aerusurfi laud muidugi erineb surfilauast, kuid ilmselt saate mõttest aru. Eriline spordiinimene ma seega ei ole ning selles osas oli kartus täitsa olemas – mis siis kui ma keset matka ära väsin ja üksinda kuskile hulpima jään?

Tegelikult aga olid kõik minu kartused asjata, sest meiega tuli loomulikult kaasa matkajuht, kes vajadusel midagi seletas, aitas või häid nippe andis, kuidas paremini lauaga edasi liikuda. Ka ilm oli sattunud meile tuulevaikne ja lihtsalt igatepidi fantastiline sellise elamuse nautimiseks. Soe õhtune päike paistis terve aja selgelt ning taevas ei olnud mitte ühtegi pilve.

Kuna ma varem midagi sarnast proovinud ei olnud, alustasin ma sõitu põlvede peal, sest just nii sai kätte kõige esimese tunnetuse lauast, kuid juba 15-20 minuti pärast sai harjutada ka püstiseismist ja aerutamist. Need esimesed korrad, kui proovisin püsti seista ning jalad lihtsalt värisesid all, mõtlesin küll, et kuidas ometi see teistel nii kerge tundub. Esialgu täiesti võimatuna näiv ülesanne aga saigi seljatatud vaid mõned minutid hiljem. Vaja oli vaid julgust proovida. Jeee! 🙂
Meie matk kestis kokku kusagil 1.5 tundi, mille jooksul saime me ka istuda või laual pikali lamada, nautides ilma ja vaikselt aerusurfi lauda loksutavaid laineid. Täpselt selline mõnus rahu, mida vajaks ilmselt iga inimene peale väsitavad, kiiret või kurnavat tööpäeva. Just selle pärast soovitaksin ma aerusurfi matkale minna eriti neil, kes soovivad füüsilise tegevuse kõrvalt ka väikest stressimaandust või puhkust. 1.5 tunnine aerusurfi matk annab selleks ideaalse võimaluse. Seda enam, et treenituse aste ei ole matkale minekuks tegelikult absoluutselt oluline ning hakkama saab igaüks.
Päriselt ka! Minge kindlasti proovima!

Kuiva nahaga Rummu karjääri avastamas

Alates sellest suvest korraldab Rummu Seikluskeskus lahedaid SUP-matku Rummu karjääril. Peale veelause vangla avastamise viib matk ka maagilise tuhamäe otsa. Kingitus.ee uuris järele, mida see elamus endast kujutab.

Asusime Rummu poole teele ühel tuulisel pärastlõunal. Rummu on olnud kaua külastajatele suletud ja olime põnevil võimalusest seda külastada. Kuigi ilm oli päikseline, oli tuul parajalt kõva ja külm. Kingitus.ee tiim ei ole aga aga teps suhkrust tehtud ja otsustasime siiski minna. Pärast tuli välja, nii nagu alati, et see oli ainuõige otsus. Igaüks meist sai kohapeal selga kalipso ja jalga spetsiaalsed jalanõud. Kalipsos oli mõnus ja soe. Seega, võib elamusele rahus kaasa kutsuda ka kõige külmakartlikumad sõbrad.

Rummus võtsid meid vastu Barrakuuda Sukeldumisklubi vahvad noormehed. Nendega on see tore asi, et nende peale saab alati kindel olla: kogemust veespordiga on neil  aastaid nii vee all kui peal. Teele läksime kahe instruktoriga, kes vajadusel nõu ja jõuga aitasid. Pooled meist ei olnud nimelt kunagi SUP lauaga sõitnud ja nõuandeid oli väga vaja.

SUP lauaga sõitma saada ei ole üldsegi keeruline. Põlvedel laual istudes on tarvis ainult kordamööda aerutada ja veidi suunda hoida. Keeruliseks läheb asi aga siis kui tahad püsti tõusta. Nipp on tegelikult lihtne: aeru peab risti hoidma ja laual peab seisma nii, et kaks jalga oleksid täpselt laua keskel, ühel joonel, põlved veidi kõverad. Teooriast aga ei piisa. Esimene aerusurfi laual püstiseismise katse hõlmab endast siiski proovilepanekut: jalad värisevad all mis kole ja kange kartus on, et pikali kukkumine on möödapääsmatu.

Imelikul kombel jäime aga seekord KÕIK kuivaks. Natukese aja pärast uuesti proovides ei värisenudki jalad enam nii hullusti ja tasakaal tuli nagu iseenesest. Saame enda kogemuse põhjal kindlasti öelda, et SUP matk sobib igas vanuses ja vormis inimesele ning esimese sõidukorra lõpuks saab pea igaüks ka surfilaual seismisega hakkama. Vesi oli järves imeilus ja läbipaistev (nagu väljamaal!) ning veealuse vangla kohal on seetõttu põnev SUPida.

Rummu on tõeliselt äge ja maaliline koht. Pole imestada, et see nii populaarseks sihtkohaks on. Pärast matka järvel vangla varemete kohal asusime teele Rummu tuhamäe tippu. Peale selle, et mäe otsas avaneb äge vaade, on mägi ise justkui kuskilt ulmefilmist. Natuke on tunne nagu oleksid sattunud inimitühjale planeedile Star Trekis. Teejuhid rääkisid põnevaid lugusid ja legende Rummu karjääri saamisloost ning pilte oma isiklikesse Instagrami kontodesse saime ka hulgi. Kokkuvõttes oli tegemist megaägeda ja mitmekülgse seiklusega, mis on kindlasti jõukohane igaühele. Kui tahad ka seda maagilist kohta külastada vaata lähemalt meie kodulehelt: SUP-(Aerusurfi) matk Rummu järvel koos maagilise tuhamäe külastusega.

 

 

 

 

 

60 minutit elukutselise spioonina CCCP põgenemistoas

2. mai – saatuslik päev, mil meie väike tiim suundus Tallinnas just avatud CCCP uude põgenemistuppa spioone mängima ning maailma tuumasõja eest päästma. Ärevus oli sees juba mitu päeva varem ning kui lõpuks see kauaoodatud päev kätte jõudis, siis ei suutnud keegi enam ära oodata, millal juba elamust proovida saab. Eks kõigi mõtetes oli ainult üks küsimus: mis siis, kui me sealt välja ei pääse?

Põgenemine toimus kahe grupina. Esimesed julged meie tiimist olid Sigrit, Liis ja Ingrid, kes oma saatusele vastu läksid. Meie jäime esialgu ooteruumi närviliselt ootama. Kogu see aeg, mis nad seal sees olid, käis meil suur arutelu, et kuidas ja mis me teeme. Mis siis saab, kui aeg täis tiksub? Ega me ei saa ju ometi halvemad olla, kui esimene tiim, kes äkki enne aja täis tiksumist välja jõuab. Lõpuks nad sealt ka võidukalt väljusid ja esimese asjana tahtsime me kõik, kes seal veel käinud ei olnud, teada, et milline osa oli kõige raskem, kas nad mõtlesid vahepeal ka alla anda jnejne. Kuid ega me siis neid vastuseid loomulikult ei saanud, sest muidu ei oleks see huvitav olnud. Nüüd oli nende kord ootama jääda ja meie, grupp number 2, sai lõpuks asja kallale asuda.

Kui eelmises grupis oli spioone 3, siis meid oli 4 – Eily, Anastassia, Diana ja Heidi.  Kõlab nagu eelis eksole, sest 1 pea on rohkem. Enne tuppa sisenemist pidime silmadele riide ette panema ning ootama, et meid vajalikku ruumi transporditakse. Nii me siis seisime seal nagu pimedad haned reas ja ootasime, et mis meist saab.

Minul (Eilyl) ei olnud absoluutselt mitte mingit ettekujutust, mis see kõik endast üldse kujutab, sest minu jaoks oli see elu täiesti esimene põgenemistuba. Ma lihtsalt seisin seal ja üritasin oma keeruliste emotsioonidega kuidagi hakkama saada. Täpselt ei teagi, kas mind valdas hirm või ärevus selle ees, mis peatselt tuli, aga üks hetk me pidime liikuma ja teine hetk me olimegi juba kinnises toas ja pidime väljapääsu otsima.

Seda, kuidas need asjad seal toas täpselt käivad, ei hakka ma muidugi siia kirjutama, kuigi oleks väga palju, mida kirjutada. Las igaüks läheb ja proovib ise. Nii palju ma võin küll öelda, et kui antud mõistatus tundub loogiline, siis EI, see ei ole õige.

Ka meie suutsime siiski sealt toast välja saada enne, kui aeg täis tiksus. See emotsioon, mis sealt väljudes meid kõiki valdas oli võimas. Käed ja jalad värisesid, sest adrenaliin oli laes. Oli aeg hakata teise grupiga muljetama, et kus täpselt mis kõige rohkem aega võttis jne. Tagantjärele mõeldes oli kõik tegelt lihtne, aga kui sellel hetkel ise seal olla, siis ei tule selle pealegi, et lahendus selline võiks olla. Tuleb meeles pidada, et aeg mängib Sinu kahjuks. Iga liigne üleamõtlemine tähendab iga kaotatud minutit ja seda tuli ette ikka päris mitu korda.

Pean ütlema, et mulle väga meeldis ja kohe kindlasti ei jää see mu viimaseks põgenemistoaks. Kes teab, äkki leidsin ma hoopis uue elukutse selle kogemuse käigus. Soovitan julgelt kõikidel see ise läbi kogeda ja ennast proovile panna.

Mine ja pane ennast proovile ja tõesta, et maailmas on veel osavaid spioone, kes suudavad inimkonda hävitava tuumasõja ära hoida. Kaotada ei ole mitte midagi, peale IQ-taseme, mis üle mõtlemisest veidikene langeda võib.

https://www.kingitus.ee/kingitus/missioon-kuuba-kriis1bc280fb-a62b-4603-892e-8a1664e62dd6 3ab2da76-1b74-4962-a21b-66350462704b af144c4a-386f-4c7a-92bb-e4af961427c2 ffdf5b37-f82e-4534-ab65-7d8433f94fbe